Viljandimaal pakume erinevatele kooliastmetele viite õppeprogrammi: kolme õpperetke ja kahte õpituba. Õpitube saame läbi viia ka mujal Lõuna-Eestis või teistes piirkondades.

L33. Õpperetk Mets meie ümber: tutvumine kodulähedase metsaga Viljandimaal 1.-3. klassile

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada kodulähedast metsa meie ümber ning õpetada turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku metsahoidu. Oleme selleks valinud talumetsa Viljandimaal, kus tutvume erinevate metsatüüpidega, arutleme metsa eluringi ning säästliku ja jätkusuutliku looduskasutuse üle. Õpilased saavad ise proovida ainetundide korraldamist looduses, tunnetame metsa viie meelega ning mängime maastikumängu. Retk on sobilik ka liikumise erivajadusega õpilastele.

  • Programmi sihtrühm: 1.-3. klass (vanus 7-10 aastat), eesti õppekeel, kuni 34 õpilast.
  • Programmi kestab 4 akadeemilist tundi (180 minutit). Õppeks sobivad kõik aastaajad. Eelistatud on märtsist oktoobrini, mil ka lehtpuud on kergemini määratavad.
  • Õppekeskkonnaks on mitmekesine, erinevas vanuses metsaala. Maapind on tasane. Õppeprogramm on sobiv ka liikumise erivajadustega õpilastele.
  • Vajalik varustus: tavapärane aastaajale vastav õuejalats või matkajalats. Soovitavalt võileivad ja jook (vesi) kergeks eineks looduses.
  • Õppeprogrammi eesmärgid. Võimalda õpilastele aktiivset tegevust looduses; kujundada õpilastes teadmine ja oskus turvaliselt ja säästlikult looduses käitumise kohta; anda teadmisi erinevatest metsatüüpidest ja metsa eluringist; harjutada meeskonnatöö oskusi; näidata kooli õppeainete ja looduse seoseid ning harjutada nende märkamist ja rakendamist.
  • Seosed riikliku õppekavaga: käitub loodust hoidvalt; oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda. Ainetundide rakendamisel loodusesse lähtutakse õppekavast (teema täpsustatakse rühma saatva õpetajaga).
  • Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse metsa eluringi ning säästlikku ja jätkusuutliku looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.

Päevakava. Õppeprogramm koosneb neljast osast ja kokkuvõtvast arutlusest:

  1. Tutvumine metsaga. Koguneme lagendikule ja vaatame, mida enda ümber näeme. Arutleme, mis on mets. Räägime ohutust viibimisest ja turvalisusest metsas. Lepime kokku käitumisreeglid õpperetkel. Käime erinevates kasvukohatüüpides. Räägime metsa elutsüklist, vaatame erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa. Vaatame sipelgate elu metsas. Saadud teadmiste kinnistamiseks mängime metsamängu.
  2. Harjutame ainetunde looduses. Proovime koolis erinevates ainetundides õpitut ühiselt näitlikustada konkreetsete loodusobjektide peal. Esimesed näiteid esitab retkejuht ning seejärel saavad õpilased võimaluse ise väikestes gruppides harjutada erinevaid ainetunde ja neid seejärel kaaslastele tutvustada. Rühma saatva õpetajaga saab eelnevalt kokku leppida täpsemad huviteemad ning õpetaja saab soovi korral ka ise näiteid tuua.
  3. Tunnetame metsa ja metsapaus. Kasutame oma viit meelt metsa tunnetamiseks. Vaatleme metsa. Kuulame metsa. Kompame puid ja erinevaid objekte väikesel juhendatud rajal. Haistmis- ja maitsemeelt rakendame taimetee nautimisel. Tee valik (nt piparmünt, kibuvits või vaarikas) lepitakse eelnevalt õpetajaga kokku. Söögipaus kaasavõetud võileibade ja joogiga.
  4. Maastikumäng. Jaguneme kaheks võistkonnaks ning püüame omandatud teadmisi rakendades ja sobiva kaardi abil leida peidetud aardeid ning vastata küsimustele.
  5. Kokkuvõte ja tagasiside. Võtame kokku õppepäeval omandatu. Arutame, mida me sellest edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Räägime jätkusuutlikust loodushoiust ja elukeskkonna kaitsmisest. Tutvustame Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva motot „Hoia mida armastad” ning kuidas me saaksime selles meile sobivalt panustada.

Õppekeskkond ja turvalisus. Talumets Viljandimaal on valitud õpperetke eesmärki silmas pidades ning loob mitmekesised võimalused õpiväljundite saavutamiseks. Õppekeskkonna valikul on turvalisus ja ligipääsetavus olnud oluliseks kriteeriumiks. Õpperetkeks kasutatav piirkond (10 ha) on looduses eristatav ning põldudega piiritletud. Õpilased liiguvad koos saatjaga või (4. mooduli korral) gruppides. Õpperetke alguses tutvustatakse ohutusreegleid ning kinnitatakse igale õpilasele käepael retke korraldaja andmete ja kontakttelefoninumbriga. Retke saatvale õpetajale (ja soovi korral ka õpilastele) antakse selge kaart.

Õpperühma saatva õpetaja roll: õppekäigu kokkuleppimisel täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi. Õppekäigu ajal eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise, on saatjaks ühele grupile õppeprogrammi 4. moodulis (Maastikumäng) ning osaleb omal äranägemisel osalejana kõikides teistes moodulites.

 

L43. Õpperetk Tutvumine talumetsaga Viljandimaal 4.-6. klassile

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada mitmekesist talumetsa ning õpetada turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku metsahoidu. Oleme selleks valinud talumetsa Viljandimaal, kus tutvume erinevate metsatüüpidega, arutleme metsa eluringi ning säästliku ja jätkusuutliku looduskasutuse üle, vaatame kobraste tegevuse jälgi ning arutleme inimtegevuse mõju üle metsas. Õpilased saavad ise proovida ainetundide korraldamist looduses, tunnetame metsa viie meelega ning mängime maastikumängu. Retk on sobilik ka liikumise erivajadusega õpilastele.

  • Programmi sihtrühm: 4.-6. klass (vanus 10-13 aastat), eesti õppekeel, kuni 34 õpilast.
  • Programmi kestab 4 akadeemilist tundi (180 minutit). Õppeks sobivad kõik aastaajad. Eelistatud on märtsist oktoobrini, mil ka lehtpuud on kergemini määratavad.
  • Õppekeskkonnaks on põline talumets – mitmekesine, erinevas vanuses puudega metsaala. Maapind on tasane. Õppeprogramm on sobiv ka erivajadustega õpilastele.
  • Vajalik varustus: tavapärane aastaajale vastav õuejalats või matkajalats ning ilmale vastav riietus. Soovitavalt võileivad ja jook (vesi) kergeks eineks looduses.
  • Õppeprogrammi eesmärgid. Võimalda õpilastele aktiivset tegevust looduses; kujundada õpilastes teadmine ja oskus turvaliselt ja säästlikult looduses käitumise kohta; anda teadmisi erinevatest metsatüüpidest, metsa eluringist ja inimtegevuse mõjust; harjutada meeskonnatöö oskusi; näidata kooli õppeainete ja looduse seoseid ning harjutada nende märkamist ja rakendamist.
  • Seosed riikliku õppekavaga: väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest. Ainetundide rakendamisel loodusesse lähtutakse õppekavast (teema täpsustatakse rühma saatva õpetajaga).
  • Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse metsa eluringi ning säästlikku ja jätkusuutliku looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.

Päevakava. Õppeprogramm koosneb neljast osast ja kokkuvõtvast arutlusest:

  1. Tutvumine metsaga. Koguneme lagendikule ja vaatame, mida enda ümber näeme. Räägime ohutust viibimisest ja turvalisusest metsas. Lepime kokku käitumisreeglid õpperetkel. Käime erinevates kasvukohatüüpides. Räägime metsa elutsüklist, vaatame erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa. Arutleme inimtegevuse mõju üle praktiliste näidete varal.
  2. Harjutame ainetunde looduses. Katsetame koolis erinevates ainetundides õpitut ühiselt näitlikustada konkreetsete loodusobjektide peal. Esimesed näiteid esitab retkejuht ning seejärel saavad õpilased võimaluse ise väikestes gruppides harjutada erinevaid ainetunde ja neid seejärel kaaslastele tutvustada. Rühma saatva õpetajaga saab eelnevalt kokku leppida täpsemad huviteemad ning õpetaja saab soovi korral ka ise näiteid tuua.
  3. Tunnetame metsa ja metsapaus. Kasutame oma viit meelt metsa tunnetamiseks. Vaatleme metsa. Kuulame metsa. Kompame puid ja erinevaid objekte väikesel juhendatud rajal. Haistmis- ja maitsemeelt rakendame taimetee nautimisel. Tee valik (nt piparmünt, kibuvits või vaarikas) lepitakse eelnevalt õpetajaga kokku. Söögipaus kaasavõetud võileibade ja joogiga.
  4. Loodusmäng. Jaguneme võistkondadeks ning rakendame omandatud teadmisi küsimustele vastamiseks.
  5. Kokkuvõte ja tagasiside. Võtame kokku õppepäeval omandatu. Arutame, mida me sellest edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Räägime jätkusuutlikust loodushoiust ja elukeskkonna kaitsmisest. Tutvustame Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva motot „Hoia mida armastad” ning kuidas saaksime selles meile sobivalt panustada.

Õppekeskkond ja turvalisus. Talumets Viljandimaal on valitud õpperetke eesmärki silmas pidades ning loob mitmekesised võimalused õpiväljundite saavutamiseks. Õppekeskkonna valikul on turvalisus ja ligipääsetavus olnud oluliseks kriteeriumiks. Õpperetkeks kasutatav piirkond (10 ha) on looduses eristatav ning piiritletud põldudega. Õpilased liiguvad koos saatjaga või (4. mooduli korral) gruppides. Õpperetke alguses tutvustatakse ohutusreegleid ning kinnitatakse igale õpilasele käepael retke korraldaja andmete ja kontakttelefoninumbriga. Retke saatvale õpetajale (ja soovi korral ka õpilastele) antakse selge kaart.

Õpperühma saatva õpetaja roll: õppekäigu kokkuleppimisel täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi ning soovi korral täpsemat fookust õppeprogrammi 2. moodulis (Harjutame ainetunde looduses). Õppekäigu ajal eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise, osaleb õppeprogrammi 2. moodulis (Harjutame ainetunde looduses), on saatjaks ühele grupile õppeprogrammi 4. moodulis (Loodusmäng) ning osaleb omal äranägemisel osalejana kõikides teistes moodulites.

 

L53. Õpperetk Tulundusmets kui puhkeala (7.-9. klassile)

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada metsa kasutamist puhkealana ning õpetada turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku metsahoidu. Oleme selleks valinud mitmekesise talumetsa Viljandimaal, kus tutvume erinevate metsatüüpidega, arutleme metsa eluringi, säästliku ja jätkusuutliku looduskasutuse ning inimtegevuse mõju üle metsas. Arutame, kuidas kujundada tulundusmetsast puhkeala nii, et mets oleks endiselt majandatav. Õpilased saavad ise proovida ainetundide korraldamist looduses, tunnetame metsa viie meelega ning mängime maastikumängu. Retk on sobilik ka liikumise erivajadusega õpilastele.

  • Programmi sihtrühm: 7.-9. klass (vanus 13-16 aastat), eesti õppekeel, kuni 34 õpilast.
  • Programmi kestab 4 akadeemilist tundi (180 minutit). Õppeks sobivad kõik aastaajad. Eelistatud on märtsist oktoobrini, mil ka lehtpuud on kergemini määratavad.
  • Õppekeskkonnaks on mitmekesine metsaala. Maapind on tasane. Õppeprogramm on sobiv ka liikumise erivajadustega õpilastele.
  • Vajalik varustus: tavapärane aastaajale vastav õuejalats või matkajalats. Soovitavalt võileivad ja jook (vesi) kergeks eineks looduses.
  • Õppeprogrammi eesmärgid. Võimalda õpilastele aktiivset tegevust looduses; kujundada õpilastes teadmine ja oskus turvaliselt ja säästlikult looduses käitumise kohta; anda teadmisi erinevatest metsatüüpidest, metsa eluringist ja inimtegevuse mõjust; harjutada meeskonnatöö oskusi; näidata kooli õppeainete ja looduse seoseid ning harjutada nende märkamist ja rakendamist.
  • Seosed riikliku õppekavaga: mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes; oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi. Ainetundide rakendamisel loodusesse lähtutakse õppekavast (teema täpsustatakse rühma saatva õpetajaga).
  • Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse metsa eluringi ning säästlikku ja jätkusuutliku looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.

Päevakava. Õppeprogramm koosneb viiest osast ja kokkuvõtvast arutlusest:

  1. Tutvumine metsaga. Koguneme lagendikule ja vaatame, mida enda ümber näeme. Räägime ohutust viibimisest ja turvalisusest metsas. Lepime kokku käitumisreeglid õpperetkel. Käime erinevates kasvukohatüüpides. Räägime metsa elutsüklist, vaatame erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa. Arutleme inimtegevuse mõju üle praktiliste näidete varal.
  2. Harjutame ainetunde looduses. Katsetame koolis erinevates ainetundides õpitut ühiselt näitlikustada konkreetsete loodusobjektide peal. Esimesed näiteid esitab retkejuht ning seejärel saavad õpilased võimaluse ise väikestes gruppides harjutada erinevaid ainetunde ja neid seejärel kaaslastele tutvustada. Rühma saatva õpetajaga saab eelnevalt kokku leppida täpsemad huviteemad ning õpetaja saab soovi korral ka ise näiteid tuua.
  3. Tunnetame metsa ja metsapaus. Kasutame oma meeli metsa tunnetamiseks. Vaatleme metsa. Kuulame metsa. Kompame puid ja erinevaid objekte väikesel juhendatud rajal. Haistmis- ja maitsemeelt rakendame taimetee nautimisel. Tee valik (nt piparmünt, kibuvits või vaarikas) lepitakse eelnevalt õpetajaga kokku. Söögipaus kaasavõetud võileibade ja joogiga.
  4. Orienteerumine looduses. Rakendame omandatud teadmisi orienteerumiseks ning ülesande täitmiseks.
  5. Inimtegevus ja mets. Keskendume inimtegevuse jälgedele metsas, arutame kuidas tuleks majandada metsa jätkusuutlikult ning millised on metsa majandamisel saadavad tulemused. Arutleme, kuidas kujundada metsa selliselt, et seda saaks kasutada puhkealane ning samas säilitada ka tulundusmetsa funktsioon.
  6. Kokkuvõte ja tagasiside. Võtame kokku õppepäeval omandatu. Arutame, mida me sellest edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Räägime jätkusuutlikust loodushoiust ja elukeskkonna kaitsmisest. Tutvustame Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva motot „Hoia mida armastad” ning kuidas saaksime selles meile sobivalt panustada.

Õppekeskkond ja turvalisus. Mitmekesine talumets Viljandimaal on valitud õpperetke eesmärki silmas pidades ning loob mitmekesised võimalused õpiväljundite saavutamiseks. Õppekeskkonna valikul on turvalisus ja ligipääsetavus olnud oluliseks kriteeriumiks. Õpperetkeks kasutatav piirkond (10 ha) on looduses eristatav ning piiritletud põldudega. Õpilased liiguvad koos saatjaga või (4. mooduli korral) gruppides. Õpperetke alguses tutvustatakse ohutusreegleid ning kinnitatakse igale õpilasele käepael retke korraldaja andmete ja kontakttelefoninumbriga. Retke saatvale õpetajale (ja soovi korral ka õpilastele) antakse selge kaart.

Õpperühma saatva õpetaja roll: õppekäigu kokkuleppimisel täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi ning soovi korral täpsemat fookust õppeprogrammi 2. moodulis (Harjutame ainetunde looduses). Õppekäigu ajal eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise, osaleb õppeprogrammi 2. moodulis (Harjutame ainetunde looduses), on saatjaks ühele grupile õppeprogrammi 4. moodulis (Orienteerumine looduses) ning osaleb omal äranägemisel osalejana kõikides teistes moodulites.

L55. Looduskaitse ja kaasamise õpituba 7.-9. klassile

Looduskaitse ja kaasamise õpitoas räägime praktilise loodushoiu, looduse propageerimise ja looduskaitsele kaasamise teemadel. Räägime looduskaitselistest ja loodust tutvustavatest tegevustest ning võimalustest Eestis, Arutleme ringmajanduse, prügi sorteerimise, kliimamuutuste ning muude keskkonnahoiu aktuaalsete probleemide ja lahendusvõimaluste üle. Arvestame, et tänavu möödub 110 aastat looduskaitse algusest Eestis. 1910. aastal moodustati esimene kaitseala. Seetõttu keskendume ka looduskaitse juubeliaasta motole „Hoia mida armastad“.

  • Programmi sihtrühm: 7.-9. klass (vanus 13-16 aastat), õppekeel: eesti, grupi suurus kuni 34 õpilast.
  • Programm kestab 1 või 2 akadeemilist tundi (45 või 90 minutit) vastavalt valikule. Programm sobib läbimiseks igal aastaajal.
  • Vahendid õpitoa läbiviija poolt.
  • Õpilaste poolt kaasa võetav vajalik varustus: isiklik kirjutusvahend (soovi korral).
  • Õpitoa asukohaks võib olenevalt aastaajast olla klassiruum, koolilähedane õueala või õpitoa korraldaja poolt organiseeritud õpperuum või õppeala vabas looduses.
  • Õppeprogrammi eesmärgid. Võimalda õpilastele arusaamist loodushoiu olulisusest, kujundada õpilastes teadmine ja oskus säästliku ja jätkusuutliku käitumise kohta, rääkida ringmajandusest, arutleda kliimamuutuste mõjust Eesti loodusele; harjutada meeskonnatöö ja kaasamise oskusi.
  • Seosed riikliku õppekavaga: mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes; oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi.
  • Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse keskkonnakaitse ning looduskaitseliste tegevuste olulisust, säästlikku ja jätkusuutliku looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.

Õpperühma saatva õpetaja roll: õpitoa kokkuleppimisel täpsustada võimalikke soove täiendava fookuse osas ning õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi. Eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise ning osaleb omal äranägemisel õpitoas. Vajadusel saab õpitoa läbi viia ka ilma õpetaja osaluseta.

L66. Keskkonnajulgeoleku ja jätkusuutliku arengu õpituba gümnaasiumile

Keskkonnajulgeoleku ja jätkusuutliku arengu õpitoas räägime sellest, mida keskkonnajulgeolek endast kujutab ning milliseid valdkondi sisaldab. Tutvustame keskkonnajulgeoleku komponente ning keskkonnakaitse, keskkonnajulgeoleku, loodusliku mitmekesisuse, looduskeskkonna taastamise ning ühiskonna ja kogukondade jätkusuutlikku arengu seoseid. Arutame konkreetsete näidete varal võimalikke lahendusi. Õpitoa raames toimuvad ühisarutelud ning tegevused meeskondades.

  • Programmi sihtrühm: gümnaasiumiõpilased (vanus 16-19 aastat), eesti õppekeel, kuni 34 õpilast.
  • Programm kestab 2 akadeemilist tundi (90 minutit). Programm sobib läbimiseks igal aastaajal.
  • Vahendid õpitoa läbiviija poolt.
  • Õpilaste poolt kaasa võetav vajalik varustus: isiklik kirjutusvahend (soovi korral).
  • Õpitoa asukohaks võib olenevalt aastaajast olla klassiruum, koolilähedane õueala või õpitoa korraldaja poolt organiseeritud õpperuum või õppeala vabas looduses.
  • Õppeprogrammi eesmärgid. Võimalda õpilastele arusaamist keskkonnajulgeoleku erinevatest komponentidest ning seostest keskkonnakaitse, jätkusuutliku arengu, kliimamuutuste ja loodushoiuga; arutleda võimalikust mõjust Eestile; harjutada meeskonnatöö ja kaasamise oskusi.
  • Seosed riikliku õppekavaga: kultuuri- ja väärtuspädevus – tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega; väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis;
    keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
  • Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse keskkonnakaitse ning looduskaitseliste tegevuste olulisust, säästlikku ja jätkusuutliku looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.

Õpperühma saatva õpetaja roll: õpitoa kokkuleppimisel täpsustada võimalikke soove täiendava fookuse osas ning õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi. Eeldame, et õpetaja tagab
osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise ning osaleb omal äranägemisel õpitoas. Vajadusel saab õpitoa läbi viia ka ilma õpetaja osaluseta.